Eestlased elavad aastaaegade rütmis. Meie toimetamised ikka seotud sellega, mis ilm õues on. Meie kehad tahavad külmaga teistsugust kohtlemist kui palava ilmaga – seega ei ole traditsioonid vaid kombetäitmine, vaid keha füsioloogiline vajadus. Enpowerment on tänapäevane vaste väekuse andmisele – energia lisamiseks kasutatakse rituaale. Tähtpäevasöök,selle valmistamine ja söömine on olulise mõjuga edaspidisele edenemisele.

Kasupäev ehk mihklipäev on majandusaasta lõpetamine. Viljad koristatud, loomad kasvanud.. Ettevalmistused nagu teistelgi pühadel, aeg võetakse korrask maha.Koristatakse eluruumid, käiakse saunas.

Kasupäevale eelneb “sapi” e. “raudnädal”, mil ei tohi kapsaid korjata ega sisse teha. Kasupäeval enesel on soovitav vaid üks töö – majaseinte tihendamine.

EHE EESTI TOIT

Kaetakse rikkalik toidulaud, kus on road kõikidest sügisandidest, kasupäeva õhtuks peab kõik see söödud olema. Nii kasupäevaks tehtud roogadest, kui õllest läheb esimene osa kahjaks (ohvrianniks).

Õpitoas valmistame ja mekime:

Lambalihasupp kapsa ja odraklimpidega

Kaalika- ja kartulilohud

Meemarinaadis kadakane lammas

Leivakali pihlakamarjadega

Kohupiimakarask

Õpituba kestab ca 2 tundi.

“Mihklipäävaks piab õlut tegema ja pääva enese homiku yhe lamba ära tapma, mudu juhtuvad talvel õnnetused.” Põltsamaa.

“Mihklipäeval keedeti õhtu leha ja käkke ning viidi ka vaimudele tare otsa peale, kivikalmudele ja –varedele.” Tarvastu.

“Mihklipäev tapõti põrsa. Yts miis oll lubanu mihklipääväs põrst ar tappa, oll jäänu erätalitusõ peräst tapmada, a nii susi tõõsõl hummungul ärki veeny. “Mis lupat, tuu olgu tetty”, um vanarahva ytlemine.” Rõuge.