Linaseemned

Linum usitatissimum tähendab ladina keeles “kõige kasulikum taim”.

Allikakriitiline valik linaseemne tervislikkusest:

Annely Soots, toitumisterapeut

Lina on üks iidsemaid kultuurtaimi, mida kasvatati juba iidses Egiptuses, kus linaõli pandi kaasa ka muumiatele. Linataime teaduslik nimetus Linum usitatissimum tähendab ladina keeles “kõige kasulikum taim”. Mis mõttes see siis kasulik on?

Külmpressmeetodil pressitud linaõli sisaldab A- ja E- vitamiini ning teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid. Linaõli on nimetatud looduslikuks elueliksiiriks, kuna selle komponendid vähendavad vere kolesteroolisisaldust, parandavad veresoonte kahjustusi ning teevad seda kõike ilma kõrvalnähtudeta. Linaõli toimib ka vähivastaselt, tõstab im- muunsust, selle regulaarne kasutamine soodustab insuliini teket, vähendab liigesepõletikke, parandab nägemist, vähendab depressiooni ja suurendab üldist eluenergiat. Linaseemnete kiud- ained aitavad seedimist korras hoida. Linaseemned ja linaõli on tervislikud ka selle poolest, et sisaldavad rohkesti omega-3 rasvhappeid. Seemnetest saab organism kasulikud rasvhapped paremini kätte siis, kui need on jahva- tatud.

Oluline on teada, et omega-3 rasvhapped oksüdeeruvad kuumuses ning tekivad toksilised oksüdatsiooniproduktid. Seega, külmpressitud linaõli ei sobi kuumutamiseks. Ka ei tohi linaõli hoida päikese käes ega soojas – sellestki  tekib oksüdeerumine. Tegelikult ei tea me täpselt ka seda, kui kõrgele ulatub linaõli pressimisel pressisisene temperatuur. Hoolimata protsessi nimetusest võib ka külmpressimise puhul mõnes pressimismasinas õli temperatuur küllaltki kõrgele tõusta. Selliste masina- tega pressitud linaõli ei ole tervislik. Kui te ei ole kindel, et õli on kvaliteetselt toodetud, eelistage seemneid.

Meie kogemus linaõliga näitab, et see on sageli kibeda maitsega juba paari kuu möödudes pärast valmistamist. Kibe maitse näitab, et õli on riknenud. Soovitame õli kohe pärast ostmist poes avada ja maitsta. Kui see on kibe, andke õli müüjale tagasi, niisugune õli ei ole enam tervislik. Seemned tunduvad seetõttu olevat turvalisemad kasutada kui õli. Samas tuleb nii seemneid kui ka õli säilitada jahedas ja valguse eest kaitstud kohas, mitte mingil juhul ei tohi tarvitada aegunud või valesti säili- tatud linaõli ja -seemneid (ega ka teisi õrnade omega-3 rasvhapetega õlisid
– näiteks kanepi- ja tudraõli). Seepärast uuri linaseemneõli ostes alati, kuidas seda säilitatud on. Kui avad linaõlipudeli ja õli ei ole kibe, siis säilita seda külmkapis mitte üle kahe kuu (kirjuta peale avamise kuupäev). Jahvatatud seemned tarvita ära nädala jooksul ning ära hoia neid valguse ja eriti päikese käes.

Et saada kätte õiges vahekorras omega- 3 ja omega-6 rasvhapped (1:1 kuni 1:2), jahvatage näiteks võrdsetes kogustes lina- ja kõrvitsaseemneid ning tarvitage saadud segu 1-2 spl päevas. Rikkalikult omega-3 rasvhappeid sisaldavate õlide tarbimisega ei tohi liialdada, kuna neid rasvhappeid vajatakse kehas väga väikestes kogustes. Omega-3 rasvhappeid kehas ei ladustata ning nende ülejääk oksüdeerub kergesti ka kehasiseselt. Seetõttu peame omega-3-rikkaid õlisid tarbides saama lisaks ka palju antioksüdante.

Ekslikult arvatakse, et ka linajahu sisaldab palju omega-3 rasvhappeid. Linajahu saadakse linaõli valmistamise kõrvalproduktina. Sellesse jääb pärast pressimist vaid umbes viiendik seem- netes sisalduvast õlist ja seega ei ole linajahu kuigi hea omega-3 rasvhapete allikas. Küll aga on linajahu hinnatud kiudainetesisalduse ning lignaanide poolest. Meie jämesooles elutsevad head bakterid muudavad lignaanid bioaktiivseteks ühenditeks, millel on prostata- ja rinnavähivastane toime. Kuna linaseemned ja -õli ei talu kuu- must, siis tundub kummalisena soovi- tus linaseemneid enne tarvitamist 100 kraadi juures 10 minutit kuumutada. Seda on soovitatud teha neis sisaldu- va mürgise ühendi linamariini pärast, mis hävib 100 kraadi juures. Samas on inimesed juba ammustest aegadest linaseemneid kuumutamata söönud. Mida see linamariin siis endast kuju- tab ja kui mürgine ta on?
Linamariin on mõningates taimedes (näiteks maniokis, lima ubades ja ka li- nas) sisalduv teatav glükosiid. Kui seem- neid leotada, vabastab neis sisalduv ensüüm linaas sellest glükosiidist vesiniktsüaniidi ehk sinihappe, mistõttu on oluline, et seemneid säilitataks õigesti
– nii, et nad ei niiskuks. Samas on hea teada, et maohape inaktiveerib seemnetes sisalduva linaasi. Kui inimene sööb kuivi linaseemneid väikeses koguses ja tal on piisavalt maohapet, siis probleemi ei teki. (Ene Lille rõhutus) Linaseemnete tarvitamine on inimesele kasulik ja ohutu, kui neid on säilitatud õigesti ning kui ei ületata soovitatavat kogust, milleks on umbes 1 supilusikatäis päevas.

Hirmujutud linaseemnete mürgisusest on aga pärit loomadega esinenud juhtumitest. Näiteks töötlemata linaseemned ja linakoogid, mida pressitakse madalal temperatuuril, võivad suurtes kogustes olla kariloomadele toksilised, eriti kui need on saanud niiskust. Teatud tingimustel võivad teatud taimed, sealhulgas ka lina, endasse koguda märkimisväärsel hulgal tsüanogeenseid glükosiide. Sinihappemürgistuse risk kariloomadel suureneb eriti just pärast põuaperioode, kui kärbunud taimed hoogsalt kasvama hakkavad. Glükosiidide hulk taimedes tõuseb kiire kasvu perioodidel – pärast põuda ja ka siis, kui taimestik on lühikeseks lõigatud (heinategu) või kariloomade poolt söödud. Ohtlikumad on kastemärjad või kergelt vihma saanud taimed. Näljased loomad on suuremas ohus, kuna tarbivad suuremas hulgas toksilisi aineid lühikese aja jooksul. Nii võibki juhtuda, et sinihappe„ülekoormus“ ületab looma võime sinihapet mittetoksiliseks tiotsüanaadiks meta- boliseerida. Mäletsejad loomad č(veised ja lambad) on suuremas ohus kui ühemaolised (sead ja hobused). Ühemaoliste madal pH aitab tsüanogeenseid glükosiide sinihappeks muutvaid ensüüme hävitada.

Kuna linaseemned kuumutamist ei talu, siis ei ole soovitav neid ka enne küpsetamist leivataignasse panna, sest rääsunud (st oksüdeerunud) rasvade- ga seemneid ei tohiks isegi leiva sees tarvitada.
Olgu veel mainitud, et linaseemnetega võrreldavas koguses omega-3 rasvhap- peid sisaldavad näiteks chiaseemned. Nendes ei esine ka eelpoolkirjeldatud tsüanogeenset glükosiidi.

https://www.vianaturale.ee/linaseemned

Linaseemnete ja linaõli tervlislikkus ja ohud

Kõik on kuulnud, et linaseemned ja –õli on väga tervislikud, sisaldades palju oomega-3 rasvhappeid (kuni 58 %). Tarbida võib nii linaõli kui ka -seemneid, kust saab kasulikud rasvhapped paremini kätte pärast nende jahvatamist.

Lina on üks iidsemaid kultuurtaimi, mida kasvatati juba iidses Egiptuses, kus linaõli pandi kaasa ka muumiatele. Linataime teaduslik nimetus Linum usitatissimum tähendab ladina keeles “kõige kasulikum taim”. Külmpressmeetodil pressitud linaõli ja kuumutamata linaseemned sisaldavad A- ja E- vitamiini ning teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid. Nad vähendavad vere kolesteroolisisaldust, parandavad veresoonte seinakahjustusi, tõstavad immuunsust, leevendavad reumaatilisi põletikke, vähendavad depressiooni ja aitavad  ka paljude teiste terviseprobleemide puhul. Linaseemnete kiudained aitavad ka seedimist korras hoida, eriti head on need kõhukinnisuse puhul. Linaseemned sisaldavad ka lignaanidena tuntud fütoöstrogeene. Need on kiudained, mis suudavad siduda östrogeeniretseptoreid ning sekkuda rinnavähki tekitava östrogeeni toimesse. Nii inimeste kui ka loomadega tehtud uuringutes on tõestatud lignaanide tugev vähivastane toime, eriti rinna- ja prostata vähi puhul.

Oluline on teada, et oomega-3 rasvhapped oksüdeeruvad kuumuses, tekivad toksilised oksüdatsiooniproduktid. Seega, külmpressitud linaõli ei sobi kuumutamiseks. Ka ei tohi linaõli hoida päikese käes ega soojas. Tegelikult ei tea me täpselt ka seda, kui kõrgele ulatub linaõli pressides pressisisene temperatuur. Hoolimata protsessi nimetusest võib ka külmpressimise puhul mõnes pressimismasinas õli temperatuur küllaltki kõrgele tõusta. Selliste masinatega pressitud linaõli ei ole enam tervislik. Kui te ei ole kindel, et õli on kvaliteetselt toodetud, eelistage seemneid.

Meie kogemus linaõliga on selline, et see on sageli kibeda maitsega juba paari kuu möödudes pärast valmistamist. Soovitame õli kohe pärast ostmist poes avada ja maitsta. Kui see on kibe, andke õli müüjale tagasi, sest see ei ole enam tervislik. Seemned tunduvad seetõttu olevat turvalisemad kasutada kui õli.

Nii seemneid kui õli tuleb säilitada kindlasti jahedas ja valguse eest kaitstud kohas, mitte mingil juhul ei tohi tarvitada aegunud või valesti säilitatud linaõli (nagu ka seemneid ja teisi õrnade oomega-3 rasvhapetega õlisid). Seepärast, ostes linaseemneõli, uuri alati, kuidas seda säilitatud on. Kui avad linaõlipudeli ja õli ei ole kibe, siis säilita seda külmkapis mitte üle kahe kuu (kirjuta peale avamise kuupäev). Jahvatatud seemned tarvita ära nädala jooksul ning ära hoia neid valguse ja eriti päikese käes.

Kuidas tarbida linaseemneid?

Et saada kätte õiges vahekorras oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped, jahvatage võrdses koguses lina- (1/2) ja päevalille- ning kõrvitsaseemneid(1/2) ning tarvitage seda segu 1- 2 spl päevas. Sellist segu ei tohiks mingil juhul kuumutada, vaid lisada toidule peale valmimist.

Levinud on soovitus linaeemneid enne tarvitamist 100 kraadi juures 10 min kuumutada. Kuna linaseemned ja –õli ei talu kuumust, siis võib see tunduda kummalise soovitusena Linaseemneid on soovitatud kuumutada neis sisalduva ühendi linamariini pärast, mis hävib 100 kraadi juures. Kuid kuumutamata linaseemnete tarvitamine peaks olema inimese jaoks täiesti ohutu, kui neid on õigesti säilitatud ja neid tarvitatakse soovitatavas ehk väikeses koguses (1-2 spl päevas). Juba aegade algusest peale on inimesed linaseemneid kuumutamata söönud. Seega kuna linaseemnetes leiduv oomega-3 kuumutamist ei talu, siis ei ole soovitav neid ka leiva sisse panna, sest rääsunud rasvadega seemneid ei ole hea tarvitada.

Mida see linamariin endast kujutab ning kui mürgine ta on?

Linamariin on mõningates taimedes (näiteks maniokis, lima ubades ja ka linas) sisalduv glükosiid. Kui seemneid leotatakse, vabastab seemnes sisalduv ensüüm linaas sellest glükosiidist vesiniktsüaniidi ehk sinihappe, mistõttu on oluline, et seemneid säilitataks õigesti, nii et nad ei niiskuks.

Hea on ka teada seda, et ensüüm linaas seemnetes inaktiveeritakse mao happe poolt. Kui inimene tarbib kuivi linaseemneid väikeses koguses ja tal on piisavalt maohapet, siis probleemi ei teki.

Hirmujutud linaseemnete mürgisusest on pärit loomadega toimunud mürgistustest. Mittetöödeldud täisseemned ja linakoogid, mis pressitakse madalal temperatuuril, võivad olla loomadele toksilised, eriti kui need on saanud niiskust. Teatud tingimustel võivad teatud taimed endasse koguda suuri koguseid tsüanogeenseid glükosiide, mis võivad muutuda sinihappeks. Sinihapppe mürgistuse risk kariloomal suureneb põuaperioodidel ja on veelgi suurem pärast seda, kui põud lakkab ning allasurutud kidurad taimed kasvama hakkavad. Glükosiidide hulk tõuseb, kui kärbumisele järgneb kiire kasvu periood, näiteks pärast põua lõppemist või siis, kui taimestik süüakse lühikeseks ja seejärel lubatakse sellel taas kasvada, või kui taimestik lõigatakse heinaks ja seejärel lubatakse taas kasvada. Sellised tingimused viivad taimedes tsüanogeensete glükosiidide ohtliku taseme tekkimiseni. Kastemärjad või kergelt vihma saanud taimed on ka ohtlikumad. Näljased loomad on ka suuremas ohus, sest nad tarbivad suuremas hulgas toksilisi aineid lühikese aja jooksul. Selline sinihappe „ülekoormus“ ületab looma võime sinihapet metaboliseerida mittetoksiliseks tiotsüanaadiks.

Mäletsejad loomad (veised ja lambad) võivad saada sinihappest rohkem kahjustatud kui ühemaolised (sead ja hobused). Ühemaoliste madal pH aitab hävitada ensüüme, mis muudavad tsüanogeensed glükosiidid sinihappeks.

Järelikult ei ole soovitav tarbida suures koguses (üle 60g) niiskunud linaseemneid, eriti kui on tegemist mao alahappesusega. Tervislik on linaõli/seemnete tarbimine väikestes kogustes, 1-2 spl päevas. Seda ka sellepärast, et suured kogused oomega-3 rasvhappeid ei ole enam tervislikud. Keha vajab neid väga väikeses koguses päeva jooksul. Suuremas koguses tarbituna hakatakse neid muuks otstarbeks kasutama kui koehormoonide tootmiseks ning nende õrnuse tõttu saavad nad kergesti kahjustatud.

Soovime kõigile mõõdukust tervisetoodete tarbimisel!
Annely Soots ja Via Naturale meeskond
Kirjeldatud uuringud:
February 2007 Primefact 417 (Replaces agfact A0.9.66) Prussic acid poisoning in livestock
Dr Sarah Robson, Regional Animal Health Leader, Animal & Plant Biosecurity, Wagga Wagga
http://www.dpi.nsw.gov.au/__data/assets/ pdf_file/0013/111190/prussic-acid-poisoning-in-livestock.pdf

The Columbia Encyclopedia, Sixth Edition Copyright© 2004, Columbia
University Press. Licensed from Lernout & Hauspie Speech Products N.V. All rights reserved
http://orthomolecular.org/nutrients/linseed.html