pH-toitumine ja selle võimalikkus Eestis

Nagu läänelikule maailmale kohane, traavime meiegi siin Eestis moekäskude poolt määratud suunas. Nii riideid, autosid, mööblit  kui toitu valides. Uue avastamine  ja vaheldusrikkus on väga progressivne nähtus, kui seda aga parajalt doseerida. Kuigi uudishimu ja igatsus ennekogematu järele on arengu mootoriks, on tasakaalu ja tervise tagajaks siiski stabiilsus. Turvatunde tekitavad harjumuspärased asjad meie ümber. Öeldakse, et kolimise stressist ei saa inimene üle aastaid, nii lapsed kui täiskasvanud. Sama kehtib toidu kohta – kindlasti peab kogema uut, kuid reeglina tarvitama traditsioonilist. Sest – traditsioonides on tarkus. Mis tarkus täpselt, sellest allpool.

Pisikud ei nakata, vaid valivad kasvuks sobivaid kehasid.
Üle saja aasta on inimesed võidelnud mikroobidega. Edutult muidugi,sest mikroobid elavad planeedil koos meiega edasi, muutudes vaid resistentsemateks ja saades uusi ilusaid nimesid. Lahing sai alguse Pasteuri avastusega, et haigusi põhjustavad mikroobid. Mis on kahjuks poolik tõde. Mikroobid nagu kõik elusorganismid, otsivad endale sobivat elukeskkonda.  Nad vajavad happelist ja vähese hapnikusisaldusega soojaverelist. Alles sellises kehas hakkavad nad siis elama ja paljunema. Kui keha pole piisavalt happeline, hukkub mikroob sellesse sattudes. Nii lihtne see ongi. 

Universaalne pH kehtib meie kõigi puhul. Hapnikurikas ja mittehappeline (e. aluseline) keha on terve, normis pH-ga keha. Vesinikeksponent ehk pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist:    pH= – log (H⁺). Mida vähem on vabu vesinikioone (mis tekitavad happelise keskkonna) ja rohkem OH⁻ ioone (tekitavad aluselise keskkonna), seda kõrgem on keskkonna pH.

Lahuse (loe: inimkeha) pH väärtusest sõltub paljude keemiliste reaktsioonide käik. Inimorganismi biokeemilised protsessid kulgevad normaalselt, kui vere pH =7,36 (7,3-7,4). Juba 7,2 võib kaasa tuua tervisehäireid – reaktsioonid kulgevad happelises suunas. Kui  pH on 4, võib organism olla vähi (samuti happelist keskkonda vajav ja produtseeriv elajas) poolt vallutatud. Maomahla pH on tervel inimesel 0,6-1,6, sülje pH 6,9. Eelnenu oli infoks neile, kes seda keelt valdavad.

Meie Harmoonikumis mõõdame sülje pH-d (mis on organismi seisundi suhteliselt täpne näitaja, kui paar tundi enne mõõtmist mitte süüa). Tulemusi on olnud 5-st 7-ni, madala pH põhjuseks on olnud nii ehmatus kui kiirtoidukoha külastamine. Madalam pH ei tähenda veel haigust, vaid valmisolekut selleks. Põhimõtteliselt on tervise retsept geniaalselt lihtne – OLE ALUSELINE!

Edasi oleks hea teada, kuidas siis organismi aluselisena hoida.  Siingi vastus lihtne –  tarbi rohkem aluselisust tekitavaid toiduaineid kui neid, mis toodavad happeid. Veel väga oluline tingimus – mõtle positiivselt ja naudi elu. Vingumisega võib ka väga hea söögi kerele kahjulikuks muuta.

Parim pH-toit Viimis tuleb Taluturult. Kuna meie kliimavöötmes on võimalik koristada 1 saak aastas, peame sellest ka lähtuma.  Tasub usaldada looduse ja inimese harmooniat.  Oskus aastaaegade rütmiga kooskõlas elada on ka meie tervise võti. Eestis kasvatatud  juurviljad ja teravili on Eesti inimese kehale kõige sobivamad. Porgand, kaalikas ja kapsas säilitavad pea 100%-lise vitamiinisisalduse kevadeni. Ja siis tulevad esimesed nõgesed ja naadid, millele pole elujõu poolest vastast (muide, Luxenburgi taluturul müüdi varakevadel võilillelehti 24.-€ kilo). Veel on meil sellised toidud nagu hapendatud kurgid ja hapukapsad – jälle tõelised terviseallikad. Kuid ainult juhul, kui neid on traditsiooniliselt hapendatud, st ilma äädikata.

Äädikat peakski vähem tarvitama – näiteks marineeritud köögivilju. Kindlasti on vaja vältida igasuguseid sünteetilisi toidukemikaale (hüdrogeenitud rasvad,  maitsetugevdajad, asovärvid, suhkruasendajad – väga happelise kehakeskkonna tekitajad).

Head hapud asjad, mis organismis annavad aga aluselise reaktsiooni, on sidrunid, jõhvikad, laimid. Supertervislik on kõik aknalaual idandatu – herned, viljaterad,  lutsern.

Klaas puhast joogivett on kiireim moodus oma pH-d tõsta.  Vihmavesi on nõrgalt happeline, veevärgi vesi nõrgalt aluseline, allikavesi aga, kuna sisaldab palju hapnikku ja pisut vesinikperoksiidi, on eriti aluseline – seega tervistav imerohi.

Liha ja piimatooted on küll kerge happelisuse tekitajad, kuid organismi toitainetega varustamiseks siiski hädavajalikud (eriti lastele). Et ennast lihast mitte haigeks süüa, peame seda lihtsalt õigesti tarvitama – liha peab sööma peale värsket salatit või juurvilja. Nii tõstame kõigepealt organismi pH kõrgeks, seejärel tarvitatud liha küll alandab seda pisut, kuid ei vii haigustele sobivale tasemele.

Ja vanad eestlased lasib ka leiba luusse (mõnulesid pärast sööki), mis on samuti tervistava söömise aluseks. Tugeva toidu seedimine on raske töö, organismi jõud ja ka verevarustus on siis suunatud siseelunditesse. Kui me sellises seisundis puhume sõjapasunat ja sunnime ennast füüsiliselt aktiivseks, pöörame olukorra pea peale – keha saab käskluse „võitle ja jookse“, veri sõidab lihastele appi ja toidu tervislikuks kehamaterjaliks seedimine on pärsitud.

Söömine kui rituaal on parim viis tervislikult toituda. „Kui riidled söögi ajal, siis sööd riidu“,  ütleb Hiina vanasõna. Niisiis on oluline, et toit oleks esteetiliselt nauditav, maitseks, et ta oleks värskelt valmistatud, et toidu tegija oleks tuttav, et toidust mõeldaks või temast räägitaks, viibitakse meeldivas seltskonnas, süüakse piisavalt aeglaselt ja  lõpetatakse siis, kui kõht on parajalt täis. 

Mark Twain on öelnud:“Ole tervisekirjanduse lugemisega ettevaatlik. Trükiviga võib põhjustada sinu surma.“ Asjatundmatu lähenemisega võib kramplikult loetud kuid lõpuni aru saamata dieetidega ennast ja oma lapsi kahjustada. Meie kliimas on talvine roheline sageli isegi kahjulik, kui seda on toodud kaugelt, pritsitud ja kasvatatud klaasvatis. Samuti on kahtlane, kas mei ikka vajame plastmassi meenutavaid tomateid ja nektareid. Parem juba Eesti õun ja hapukapsas.

Mitte mingil juhul ei soovita ma keemiat õppinuna tarvitada destilleeritud vett – see tekitab kehas pöördosmoosi, imeb luudest ja organitest välja elutähtsad mineraalid. Pole siis ime, et samad allikad, mis soovitavad destvett, müüvad ka pulbreid, millega siis tekitatud kahju kompenseerida…

Kindlasti peab sööma kõiki traditsioonilisi toiduaineid, mida keha küsib ja hing ihaldab. Oleme unikaalsed. See, mis on hea ühele ei pruugi seda olla teisele. Igaüks peab leidma selle oma ja ainulaadse toitumismudeli.

Tänapäeval on tekkinud veider olukord – sööki ei tehta toiduainetest, eluasemeid ei ehitata (suurtele) peredele ja tarbeasju ei valmisata kestvaks tarvitamiseks. Jäätis näiteks peaks tehnoloogilise definitsiooni järgi olema „külmutud piimatoode“, kuid üle poolte poes müüdavatest jäätistest ei sisalda üldse piima, vaid on lihtsalt sünteetiliste komponentide külmutatud segu. Poodide pakendidžunglist ilma matšeetata elusalt läbi ei raiu – tarvis on läbida ellujäämisõpetus.

Harmoonikumi saab siin aidata mitmel moel - toitumisnõustaja võib teiega koos üle vaadata teie külmkapi sisu ja kindlaks määrata tapjad toidud ning anda soovitusi kuidas asendada need tervislikega.
Hea stardi annab ka osalemine Harmoonikumi pH-tasakaalu õpitoas.

Ene Lill
Harmoonikumi perenaine