Õnneherned! Talvine heaolutunne: väike õnnehormooni valmistamise õpetus.
Kui sõidame Viimsist linna poole ja näeme vahest liiklusraevus kodanikke, nendib minu abikaasa : kehv toit ja kõrged pangalaenud. Selles lihtsas kokkuvõttes on sügav füsioloogiline tõde. Meie emotsioonid ja võime erinevate olukordadega toime tulla sõltuvad paljus sellest, mida me sööme.
Serotoniin on hormoon, mida kutsutakse „õnnehormooniks“ – [...]
Loe edasi →Toidupolitsei kubermanguülevaade
Eestis on hea elada. Juba 1790-tel jõudis selle arusaamiseni Tumanski, kui koostas siinse kubermangu ülevaadet. Tsaari soovil uuris ta kohalikke olusid Eesti ja Karjala aladel.Ta kirjeldas paljusid ravimtaimi, mille abil kohalikud ennast turgutavad. Tooksin siinkohal väikese ülevaate, kudas me sealtpoolt vaadates paistame. Tumanski märkas upsjuure, maarjaheina, soovõhu, arujumika ja paljude teiste taimede kasutamist [...]
Loe edasi →Kas teate, et keskajal peeti porgandeid päkapikkude maiusroaks? Usuti, et kui õhtul viia kauss porganditega metsa, siis hommikul võid kausist leida kuldraha, mille tänulikud päkapikud sinna maitsva roa eest on jätnud. Tasub meeles pidada, kaugel need jõulud enam…
Porgandid on tõeline supertoit (ilmselt teavad seda ka päkapikud), aga see väärib juba eraldi artiklit.
Loe edasi →Sügis-talvine hooaeg on aastasadu olnud tubaste tegevuste aeg – ketramise, kudumise, tikkimise, heegeldamise ja muu käsitöö aeg. Meie esiemadel oli kombeks pikkadel pimedatel sügisõhtutel kokku tulla, et üheskoos vokiratast keerutada ning seejuures lõbusaid lugusid jutustada või regilaule laulda.
Harmoonikum soovib taaselustada esiemade näputöö-õhtute traditsiooni, küll pisut kaasaegsemal kujul (tõenäoliselt ilma vokkide ja regilauludeta, kuid mine [...]
Loe edasi →Armastad sibulat süüa, kuid vihkad sibulahakkimist? Mina ka. Ainuüksi mõte pannil särisevatest kartulitest koos ohtra sibulaga paneb suu vett jooksma. Või siis prantsuse sibulasupp…
Ma sööksin sibulat sisaldavaid roogi aga tunduvalt sagedamini, kui sibula hakkimine nii nutune poleks. Isegi prillid ei aita, ikka ajab nutma. Olen mõelnud, et võib-olla oleks ujumisprillidest abi, kuid neid pole [...]
Loe edasi →Homme, 29. septembril on teadupärast Mihklipäev. Mida me tänapäeval teame Mihklipäevast peale selle, et igal oinal on oma? Ei tulegi nagu meelde, eks? Ometi oli see päev rahvakalendris väga tähtsal kohal. Laiendagem siis pisut oma silmaringe ja võtame teadmiseks 10 asja Mihklipäeva kohta.
Loe edasi →Eelmisel sügisel alustas Harmoonikumis pilootprojektina tegevust Tarkade Naiste Kool. Huvi koolituste vastu oli suur, käsitletavad teemad vajalikud. Nii pandi alus erakoolile Harmoonikumi Koolituskeskus. Selle aasta oktoobris alustab Tarkade Naiste Kool uut õppeaastat Haridusministeeriumis heaks kiidetud õppekava alusel.
Mida siin õppida saab? Lühidalt öeldes – kultuurisidusat maailmatunnetust ja akadeemilisi argitarkusi. Seda, [...]
Loe edasi →Petersell lokkab veel peenardel ja ahvatleb iluteadlikke. Muidugi tasub teda säilitamiseks kuivatada, kuid just praegu on viimane aeg teha temast tõhus petersellitoonik. Valmistusõpetus on järgmine:
Haki kimbuke peterselli peeneks (ka varred) ja pane kuumakindlasse klaasnõusse. Lase vesi keema ja jahuta umbes 95 kraadini (ca 5 min). Kalla kuum vesi ürdile nii, et oleks vaevu kaetud. [...]
Loe edasi →Kõigis taimedes on vägi. See vägi on meie käsutuses, kui taimedest pisutki teame.
Kasevihad pidid küll valmima jaanipäevaks, kuid kaselehti pole praegugi hilja korjata – need puhastavad organismi nii teena kui vannivees. Ja panevad naha omeliselt lõhnama.
Madar õitseb ja tema noorendab nahka. Ja lähnab imeliselt.
Punane ristik sisaldab taimset östrogeeni, toetab naise keha.
[...]
Loe edasi →Languages
