Oleme harjunud süüdistama laastatega lehale isanduvates kilodes oma iga – mida vanemaks saame seda “aeglasem” on ainevahetus. Tegeöikulst ei ole eal kehakaaluga mitte midagi pistmist, vähemalt eluaastaatel 1-60, tetsvada Harvardi teadlased.
Topeltmärgistatud vee meetodil tehti kindlaks erinevate vanusegruppide baasenergiakulu (BMR – see energia, mida vajame keha elus hoidmiseks) , lisaks siis vajame veel toiduenergiat, mis [...]
Loe edasi →Õnneherned! Talvine heaolutunne: väike õnnehormooni valmistamise õpetus.
Kui sõidame Viimsist linna poole ja näeme vahest liiklusraevus kodanikke, nendib minu abikaasa : kehv toit ja kõrged pangalaenud. Selles lihtsas kokkuvõttes on sügav füsioloogiline tõde. Meie emotsioonid ja võime erinevate olukordadega toime tulla sõltuvad paljus sellest, mida me sööme.
Serotoniin on hormoon, mida kutsutakse „õnnehormooniks“ – [...]
Loe edasi →Jahu
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev…
Leivaks nimetatu on kultuuriti erinev. Jeesuse ihu oblaat erineb ikka kõvasti ugrilaste tumedast aganaleivast. Venelastel on olemas nii must kui valge leib. Mida lõuna poole, seda heledamaks tõmbub leib. Nii leiva kui saia küpsetamiseks vajame jahu. Eks see jahu määrabki leiva värvi ja maitse.Meie laiuskraadil hästi kasvav [...]
Toidupolitseiniku tänulik kummardus mesilastele.Mesilased on maa peal elanud kauem, kui inimesed. Järelikult – meie keha oskab nende poolt keskkonda tekitatuga arvestada. Algusest peale.Mett kasutati vanasi nii palju kui võimaik. See tähendab, nii palju, kui suudeti koguda. Kui mesilasi hakati kavalusega enda loodud asupaikadesse meelitama, kasvas mee kasutamine veelgi. Kuni tuli suhkur. Mesi oli magusa- ja [...]
Loe edasi →Toidupolitsei kubermanguülevaade
Eestis on hea elada. Juba 1790-tel jõudis selle arusaamiseni Tumanski, kui koostas siinse kubermangu ülevaadet. Tsaari soovil uuris ta kohalikke olusid Eesti ja Karjala aladel.Ta kirjeldas paljusid ravimtaimi, mille abil kohalikud ennast turgutavad. Tooksin siinkohal väikese ülevaate, kudas me sealtpoolt vaadates paistame. Tumanski märkas upsjuure, maarjaheina, soovõhu, arujumika ja paljude teiste taimede kasutamist [...]
Loe edasi →“Kui toidulauale mahub veel üks toiduaine, olgu see kapsas“, kirjutab Aive Luigela oma raamatus “Targalt toitudes terveks”. Kapsas on väga palju väärtuslikku sees – rida vitamiine, mitmeid mineraalaineid, kõvasti kiudaineid, märkimisväärselt bioaktiivseid ühendeid jpm kasulikku ja seejuures vähe kaloreid.
Loe edasi →Ilma võita, suhkruta ja munata kaeraküpsised? On see võimalik? Võiks arvata, et kui nad ei sisalda suhkrut ega mett, siis tõenäoliselt nad ei maitse ka eriti. Või ehk siiski? Kas suudavad õunad ja rosinad suhkru puudumist kompenseerida?
Lasin end Nami-nami retsepti kiidusõnadest inspireerida ja proovisin kohe järele.
Vaja läks:
130 g [...]
Loe edasi →Mida peaks sööma, et olla terve ja täis energiat? Toitumisteadlased ütlevad, et just köögiviljad annavad meile elu, kindlustades meid peaaegu kõikide vajalike toitainetega. Need on vitamiinide, mineraalainete, süsivesikute, kiudainete ja valkude allikaks ning sisaldavad ka vähivastaseid fütotoitaineid. Mõned puu- ja köögiviljad on aga eriti kasulikud, võiks lausa öelda “supertoit”. Õnneks kasvavad paljud neist ka meie [...]
Loe edasi →Kõik meie ümber on keemia – meie kehad koosnevad valgust ja teistest orgaanilistest ühenditest. Keha sees toimuvad biokeemilised protsessid, mis loovad aluse elusolemisele. Tegutseme õhust keskkonnas, milles leidub lämmastikku, hapnikku, süsihappegaasi ja paljusid teisi keemilisi aineid. Kas on siis mõtet karta keemiat, kui kui kõik ongi keemia?
Ehk peaks eristama loomulikku kehakeskkonda ja moonutatud keskkonda. [...]
Loe edasi →Languages
